2. Lüüriline Intermetso

21. juuni 2005 - John Stuart Milli kolmas koosseis - vasakult: Holger"Volk" Peterson - bass, Matt Samuel Berlioz - vokaal, Albert Marginal - kitarr (kuskile taha varjub Jan Stuart - trummid, kes oli liitunud bändiga paar päeva varem ja mängis samal kontsertil ka ansamblis Bedwetters trumme). Pilt on tehtud Pärnus Munamäel, kus toimus Pärnu Noorte Aasta avamine, peale John Stuart Milli esinesid veel: Mushy, Bedwetters, Paingreed ja vist keegi veel, kes ei meenu. See oli John Stuart Milli viies kontsert. Foto: Ingram Art.

LÜÜRILINE INTERMETSO

On miski murdunud me tundekoes
Ja härjavõitlus pole enam moes
Härg leiab puhkepaiga lihapoes
Ja matadoori mõnulevad roes

On elu lühike kuid kunst nii pikk
Et pole põhjust olla murelik
Las saab areeni aardeks haisev sitt
Ja talle kuulub au ja tulevik

Kunst kunstiks jääb ja loom on ikka loom
Ükskõik kas hõrk või vänge ta aroom
Poeetidestki üks on küürus gnoom
Kuid teisele maailm on aerodroom

Kui hümne hüürgab kohimeeste koor
Et naksub, raksub iga erk ja poor
Siis muusa, kaitsku kirgas iluloor
Su hinge, mis nii helisev ja noor

On hea, et vahel tõmbad varju sa
Et uue valgusega harjuda
Seal maitsed endaleiu tarju ja
Võid naerda üle aja karjuva

Laul ainult siis on suur kui tal on tõus
Kui puhkeda ta suudab täies jõus
Kes aga tukkujatega on nõus
Sel pole kohta taidurite tõus

Sõnad: Artur Alliksaar; Muusika: Albert Marginal

*Laul on kirjutatud 2004. aasta sügisel, John Stuart Milli repertuaari jõudis see aga 2005. aasta aprillis. Sõnad on leitud suvalisest Eesti luule kogumikust. Kogumikul "Moskva Neegrid" on kitarrisoolo autor Holger "Volk" Peterson.